
JANA TRINK ERAKOOL

PÄRNU VABAHARIDUSKESKUS
Keeletasemed on määratud vastavalt Euroopa Nõukogu keelemapi kirjeldusele.
Soovi korral on võimalik sooritada test keeleoskustaseme määramiseks.

SAKSA KEEL A1; A2
Eesmärgiks on omandada elementaarse suhtluskeele oskust nii kõnes kui kirjas, samuti maksimaalselt kasutada võõrkeelt õppetunnis. Kursuse lõpetanu suudab suhelda lihtsal viisil, saab aru tekstist, mis puudutab õpilase vahetut ümbrust ning kui kõneldakse aeglaselt ja selgelt, oskab kirjutada lühikesi ja ülevaatlikke teateid, täita formulare isikuandmete kohta. Igapäevane sõnavara ja baasgrammatika edasiõppimiseks on omandatud.
Tase A1.1
Mõistmine: Õpilane saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda ennast, tema perekonda ja vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt. Saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides.
Rääkimine: Oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning vestlemisel aitab. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata. Oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elab, ja inimesi, keda tunneb.
Kirjutamine: Oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ning täita formulare, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust.
Tase A1.2
Mõistmine: Saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste valdkondadega (näiteks info tema ja perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö, reisimine ). Saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust. Oskab leida eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
Rääkimine: Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa rääkida, ehkki ei oska veel ise vestlust juhtida.Oskab kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.
Kirjutamine: Oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja
Tase A2
Mõistmine: Saab aru fraasidest ja sageli käsutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud õpilasele oluliste valdkondadega (näiteks info õpilase ja tema perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö, jne). Saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt välja-hääldatud ütluste põhisisust. Saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
Rääkimine: Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa rääkida, ehkki õpilane ei oska veel ise vestlust juhtida. Oskab käsutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.
Kirjutamine: Oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks.
SAKSA KEEL tase B1
Eesmärgiks on arendada suhtluskeele oskust nii kõnes kui kirjas, samuti anda maksimaalselt võimalusi keele praktiliseks kasutamiseks tunnis. Omandatud on tööks ning suhtlemiseks vajalik sõnavara ja grammatika. Kursuse eesmärgiks on omandada oskusi iseseisvaks keelearenduseks, mis on vajalik tööks, erialakirjanduse kasutamiseks ning suhtlemiseks. Kursuse lõppeesmärgiks võib olla teadmiste omandamine vajadusel vastaval maal õppimiseks või töötamiseks nõutava keeleeksami edukaks sooritamiseks.
Kursus lõpeb testiga.
Õppesisu:
Lähem ümbrus, reisimine. Elukutse ja töövõimalused. Sotsiaalsed probleemid ja peresuhted. Erinevad osaoskused nagu lugemine, kirjutamine, kuulamine, rääkimine ja keelestruktuurid omandatakse läbi eluliste teemade, kasutades praktilisi suhtlusharjutusi ning kõnearenduslikke võtteid, lisaks kinnistatakse vajalikke keelestruktuure iseseisvate kirjalike harjutustega.
Grammatika:
Zusammengesetzte Nomen; Vergleichende Ortsangaben; Konjuktiv II: starke Formen; Passiv mit Modalverb; Präpositionale Attribute; Bewegungscerben; Futur nicht brauchen zu; Vorfeldbesetzun;g Passiv perfekt; Ausklammerung; Sugjunktoren bevor und nachdem; Zusammengesetzte Nomen; Verlausform: Infinitivsatz; Perfekt der Modalverben; Zweigliedrige Junktoren; Reziprokpronomen einander; Ist zu + Infinitiv; Generalisierende Relativpronomen; Konjuktiv II der Vergangenheit; Konjuktiv I; Funktionen vom es; Ersatz von Konjuktiv I; Trennbare und untrennbare Verben; Attributive; Partizipie;n Verbformen Indikativ und Konjuktiv; Anweisungen; Zusannengesetzte Nomen; Zusammenfassung; Schreiben Sie den text kürzer; Wortbuildung; Infinitiv als Nomen; Präpositionalergänzug.
SAKSA KEEL tase B2
Õppesisu:
Kennen lernen; Sich vorstellen; Sich begrüßen; Verhalten beschreiben; Heikle Situationen entscärfen; Orte; Häuser beschreiben; Mengenanteile ausdrücken; Berichtigen; Freizeit und Fitness; Bewerten; Überreden, Ratschläge geben; Argumentevorbringen; Wunschvorstellungen; Tägliches leben; Über Gewohnheiten sprechen; Sich verabreden; Jemanden einladen; Definieren; Party organisieren; Rezept weitergeben; Ausbildung und Beru;f Vergleichen und kommentieren; Um Rat bitten; Ratschläge geben; Informationen zusammenfassen; Lernen; Personen beschreiben; Eir Ereignis erZählen; Informationen einholen und geben; Zwischenmenschliche Beziehungen; Ratschläge geben; Aufforden; Um einen Gefallen bitten; Streiten und Beschwichtigen; Konsum; Einkaufsgewohnheiten; Kleiderkauf; Begriffe definieren; Neue medien; Auf Anrufbeantworter sprechen; Ein Erlebnis erzählen; Zustimmen und widersprechen; Gründe angeben; Reise und Mobilität; Sich beschweren; Beschwichtigen; Gründe nennen.
Grammatika:
Reflektiv- und reziprokpronomen; Konjuktiv II: Irrealis; Adjektivdeklination; Komposita: Nomen; Passiv mit Modalverb; Richtungsangaben; Ratschläge mit sollte; Präpositionen bei Zeitangaben; Komparation; Konjuktiv II; Tages-und Wochentermine; Akkusativ und dativ; Relativsatz; Korrelationen mit wenn und je..., desto; Obwohl und trotzdem; lassen; Konjuktiv II; als und wenn; bevor und nachdem; Antonyme; Imperativ und Aufforderungsformen; Finalsätze mit um zu und damit; werden bei Passiv und Futur; Gründe (1) weil, denn, deshalb; Futur; Gründe (2) weil, da, wegen.