SA Pärnu Vabahariduskeskuse arengukava 2010 – 2015

 

Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2010-2015, mis paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. Arengukava on sihtasutuse tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava toetub olemasolevatele eeldustele, on realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt, peab ka arengukava pidevalt üle vaatama, täiustama ja parandama.

Missioon

Edendada laste, noorte ja täiskasvanute vabaharidust ja anda inimestele eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.

Visioon

Sihtasutus on pidevalt arenev ja tegevusvaldkondi laiendav organisatsioon, suunates oma tähelepanu ühiskonna valupunktidele ja pakkudes vabahariduse teenust uuenduslike vahenditega.

Eesmärgid

Sihtasutuse põhikirjalisteks eesmärkideks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu edendada laste, noorte ja täiskasvanute vabaharidust ning aidata kaasa Eesti ühiskonna demokraatlikule arengule.

 

Oma eesmärgi saavutamisel lähtub SA järgmistest põhimõtetest:

  • Anda inimestele eluks vajalikke teadmisi ja oskusi täiendavalt formaalsele haridussüsteemile;

  • Suurendada inimeste sotsiaalset aktiivsust ja selgitada demokraatia olemust;

  • Kasutada erinevaid ja uudseid meetodeid.

 

SA Pärnu Vabahariduskeskus planeerib oma organisatsiooni tugevdamiseks ning eesmärkide elluviimiseks osaleda vastavasisulistel projektikonkurssidel ja mõõdetavaks tulemuseks on iga läbiviidava projekti seatud eesmärkide saavutamine.

 

Senise tegvuse analüüs

SA Pärnu Vabahariduskeskus on loodud 2004. aastal. SA töörühmade tegevus toimub järgmistes valdkondades - vabaharidus, kultuurielu, ühiskondliku elu ja sotsiaalelu. SA korraldab lühema ja pikemaajalisi kursusi, seminare, õpi- ja harrastusringe, töörühmi, konverentse, loenguid, kohtumisi, vabaharidusõhtuid jms ning osaleb erinevates projektides.

Vabahariduse töörühm viib alates 2005. aastast läbi traditsioonilisi üritusi ning pikemaajalisi projekte: Laste Suveakadeemia 2005, 2006, 2007, 2008, 2009; Huvihariduse mess 2005, 2006, 2007; suvelaagrite infovoldiku väljaandmine 2006, 2007, 2008; huvihariduse erilehe väljaandmine august 2008. Mahukam projekt eelmisel aastal oli Suveakadeemia 2009, eesmärgiga pakkuda noortele meeldivat ja mõtestatud vaba aja veetmise võimalust erinevate temaatiliste nädalatena suvisesel koolivaheajal. Sihtrühmaks olid 7. – 14. a. noored. Projekti rahastajad: Pärnu LV 25000 EEK , HMN 10000 EEK, Eesti-Hollandi Fond 9600 EEK.

Kultuurielu töörühm on korraldanud kultuurivaldkonda kuuluvaid üritusi, näiteks “Kasvanud koos Eestiga”, “Eesti Vabariigi 90 aastapäeva tähistamine”, “Kitarrrung” (2006, 2007, 2008, 2009), heategevuslik kontsert “Emadepäeva muusikakohvikus” (2008, 2009). Kultuurielu töörühm osaleb aktiivselt suurprojekti “Pärnumaa tarkuseringid” üritustesarja ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Sotsiaalelu töörühm viis läbi projekti “Terved mõtted”, mille raames viisime Pärnu linna haigla lasteosakonnas läbi käelisi tegevusi. Rahastas Pärnu LV ja HMN. Kohaliku Omaalgatuse Programmi kaudu rahastatud projektiga pakkusime 2008 – 2009 erinevaid käsitöökoolitusi Pärnumaa lasterikaste perede lastele ja vanematele. SA Pärnu Vabahariduskeskuse sotsiaalelu töörühm töötas välja projekti "Geniaalsed generatsioonid", mis oli mõeldud, et uurida erinevate põlvkondade erimeelsuste põhjuseid, et luua koostöövõimalusi teineteise paremaks mõistmiseks ning olla ühiselt valmis rahvastiku vananemisega seotud probleemide lahendamiseks. Projekti tegevustesse oli oodatud osalema erinevaid generatsioone ning eluvaldkondi esindavad organisatsioonid. See projekt ei saanud rahastust. Töötasime välja ka terviseteavituse programmi noorte silmanägemise probleemi uurimiseks, aga konsulteerides spetsialistidega leidsime, et see probleem ei ole tingitud majandussurutisest ning me ei esitanud seda projekti konkursile.

Ühiskondliku elu töörühm (loodud 2008.aastal) on osalenud KÜSK piirkondliku tasandi MTÜ-de koostöö arendamise projekti koostamisel ning 2 aasta jooksul (aug. 2008 – mai 2010) teostab projekti “Pärnumaa tarkuseringid”, eesmärgiga edendada KOV ja kodanikeühenduste vahelisi koostöösidemeid. Ürituste läbiviimise kohad valitakse lähtuvalt põhimõtetest, et tähelepanu saaksid väiksemad ning innustust vajavad paigad, mille materiaaltehniline baas on erinevatel põhjustel jäänud kesiseks. Projekti I perioodi (2008 – 2009) kogumaht oli 331 144 EEK, rahastajad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital 248 895 EEK ja Pärnu Linna Volikogu 17 000 EEK. Projekti II perioodi 2009 – 2010 kogumaht on 171 082 EEK, rahastaja Kodanikuühiskonna Sihtkapital 153 642 EEK. Teiseks suureks projektiks ühiskondliku elu töörühmal on “Pärnumaa teabeliinid”, mille eesmärk on suurendada SA Pärnu Vabahariduskeskuse suutlikkust kodanikuühiskonna arendamisel, edendada eestkostevõimekust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel ja luua kodanikuaktiivsust soodustav keskkond. Projekti algetapil koostati organisatsiooni eestkostetegevuse- ja võimekuse analüüs, kaasates sihtgruppi kuuluvaid ühendusi ja avalikku sektorit, leidmaks parimad võimalusi kodanikuaktiivsuse tõstmiseks. Seejärel viisime läbi koolituse organisatsiooni eestkostetegevuse pädevuse tõstmiseks. Lõime teabe(bussi)liinid 4 suunal, kus jagasime teadmisi valimiste reeglistikust, kodanike õigustest ning võimalustest aktiivselt kaasa rääkida ühiskonna kujundamisel. KOV valimised olid heaks ajendiks kodanikuhariduse valdkonnas teadmiste omandamiseks. Toimusid koolitused kaasamise hea tava juurutamisest ja avaliku esinemise oskustest KOVvalimistel kandideerijatele. Projekti maksumus 475034 EEK, rahastaja KÜSK - 423986 EEK, omafinantseering 51048 EEK

 

SA Pärnu Vabahariduskeskuse SWOT analüüs ja strateegia

Sisemised tugevused:

Erinevate valdkondade spetsialistide kaasamine nii ekspertidena kui vabatahtlike nõuandjatena;

Väikesed majanduskulutused;

Suur kontaktide võrgustik;

Meeldiv õhkkond ja inimestevahelised suhted;

Operatiivsus;

Vabatahtlike kaasamine projekti läbiviimisesse;

Missioonitunne;

Innovaatiliste ideede kasutamine;

Süsteemne lähenemine projektitoetuste leidmiseks;

Usaldusväärne ja hinnatud ühendus.

 

Sisemised nõrkused:

Kindla liikmeskonna puudumine;

Ruumide puudumine;

Omafinantseeringu vahendite puudumine;

Palgaliste töökohtade puudumine;

Motivatsiooni raugemine;

Toimub ainult projektipõhine tegevus;

Uute teadmiste ja kogemuste saamine on ajaliselt kulukas Välised võimalused:

Suure tähelepanu pööramine kodanikuhariduse valdkonna arendamisele;

Koostöökontaktid;

Suuremahulised projektikonkursid (sotsiaalse ettevõtluse projektikonkursi edukas läbiviimine);

Läbi tunnustuse suurem kõlapind Välised ohud:  Majandusliku olukorra halvenemine;

Projektitoetuste mahu vähenemine;

Vähesed IT kasutamise võimalused maakonnas;

 

Välised võimalused:

Suure tähelepanu pööramine kodanikuhariduse valdkonna arendamisele;

Koostöökontaktid;

Suuremahulised projektikonkursid (sotsiaalse ettevõtluse projektikonkursi edukas läbiviimine);

Läbi tunnustuse suurem kõlapind

 

Välised ohud:

Majandusliku olukorra halvenemine;

Projektitoetuste mahu vähenemine;

Vähesed IT kasutamise võimalused maakonnas;

 

SWOT analüüs

Majandusliku olukorra halvenemise puhul toetume rohkem vabatahtlike kaasamisele ja nende missioonitundele. Hoiame oma majanduslikud kulutused väikesed. Probleemide tekkimisele reageerime kiiresti. IT kasutamise võimalused maakonnas on vähesed, et jõuda sihtrühmadeni, siis kasutame eelnevate projektide käigus loodud suurt kontaktide võrgustikku. Projektitoetuste mahu vähenemisel toetume oma kogemustele ja süsteemsele lähenemisele uute võimaluste leidmiseks ja kasutame innovaatilisi ideid. Ettenägematute kulutuste vältimiseks pöörame suurt tähelepanu põhjalikult väljatöötatud tegevuskavale ja spetsialistide kaasamisele. Sihtrühmade vähest huvitatust ja motiveeritust võimaldab vältida tegevuse vajalikkuse tunnetamine, majanduslikust olukorrast tingitud kokkuhoiuvajadus, rõhumine teadlikkusele ja missioonitundele, uute hoiakute kujundamine ning uudne lähenemine. Oluline on ka tunnustamine. Meeldiv õhkkond ja inimestevahelised suhted on vabatahtliku tegevuse võtmeks ja aitavad probleemidest üle saada. Kuigi sihtasutusel puudub kindel liikmeskond on eelnevate projektide käigus loodud koostöökontaktid terves maakonnas nii üksikisikute, kodanikeühenduste kui KOV-s. Ruumide muretsemine ja palgaliste töökohtade loomine saab võimalikuks püsiva omatulu teenimise kaudu, mis võimaldab omaosaluse suuremahulistes projektides. Avalikkuse osa tähelepanu pööramisel kodanikuhariduse valdkonna arendamisel aitab hoida motivatsiooni. Uute teadmiste ja kogemuste saamine on ajaliselt kulukas, kuid kasulik ja aja tõhus kasutamine saavutatakse spetsialistide kaasamisel. Projektipõhine tegevus on tingitud sellest, et sihtasutusel puudub omatulu teenimise võimalus. Sotsiaalse ettevõtluse projektikonkursi raames väljatöötatud äriplaan ja läbimõeldud käivitusetapp annab aluse tegevuse jätkamiseks ja omatulu teenimise võimaluseks.

SA Pärnu Vabahariduskeskus

  • w-facebook
  • w-youtube